E-residentsusega seotud riskid tulenevad meie enda majanduskeskkonnast ja ärikultuurist

Eilsel e-residentsuse konverentsil paluti Inforegister.ee asutajal ja Eesti Võlausaldajate Liidu loojal Marie Rosinal esitleda analüüs e-residentide ja nende tegevuse kohta Eestis. Analüüs iseenesest midagi jahmatavat välja ei toonud – tegemist on niivõrd noore nähtusega ning tegelikku mõju e-residentide ja nende tegevuse kohta saab hinnata alles aastate pärast. Riskide kohapealt on aga kõige olulisem mõista, mis on tegelikud kitsaskohad ning keda need enim mõjutavad.

Konverentsil toodi välja e-residendi profiil, kelleks on keskmine või isegi mikroettevõtja, kes soovib näiteks asukohavaba äriga tegeleda. Näitena esitleti juhtumit kunstnikust, kes tänu e-residentsusele saab oma pilte Eestis müüa ning ennast ise majandada. Ühel hetkel saab kunstnik väga hea tellimuse Eesti ettevõttelt pildiseeriale, et sisustada restorani interjöör. Kõik laabub kenasti – kunstnik saadab oma tööd, esimesed arvedki laekuvad ja siis on järsku vaikus. Peagi selgub, et ettevõte, kellega koostööd tehti, on äriregistri andmetel nime ja asukohta vahetanud. Mis edasi?

Sarnaseid juhtumeid, kus nõutud välismaalased ei saa aru, mis on toimunud ja kuhu on kadunud ettevõte, juhatus, varad ja lepingujärgsed summad, toodi konverentsil välja mitmeid. Samuti rõhutasid nii Katrin Madisson SORAINEN-ist kui ka Kai Härmand Justiitsministeeriumist, et e-residendid iseenesest ei too kaasa riske. Riskid, mis võivad võimenduda e-residentide tõttu, tulenevad meie enda majanduskeskkonnast ja ärikultuurist.

Loe pikemalt EVULi blogist: „Oht ei tulene mitte e-residentidest, vaid meist endist” või Äripäevast: „Ettepanek: teeme äriregistrisse delete-nupu”.

TÄIENDATUD 2018: Loe värskemat lugu sel teemal Inforegistri ärimeediast: “Kas e-residendid on tühi töö ja vaimu närimine?”

FacebookLinkedInTwitter

Loe järgmisena