Võlausaldajate õigused ja kaitse

Võlausaldajate õigused

Eelmisel reedel toimus seminar võlausaldajate õigustest ja kaitsest, kus käsitlesime erinevaid võimalusi, kuidas ennetada võlgnevusi, ning mida teha, kui arved ei laeku või tekivad vaidlused, mis nõuavad juriidilist sekkumist.

Kõige tõhusam ja odavam viis võlgadega tegelemiseks on nende ennetamine

Taustakontrolli osas on kõige olulisemad punktid järgmised:

Tõhus taustauuring

Enamasti vaadatakse maksehäireid või maksuvõlga, kuid krediidi saamiseks on võimalik võlg likvideerida või hüljata probleemides ettevõte kui „keha” ning alustada uue ettevõttega, kuid jätkata sama käitumismustrit. Ekslikku infot võib anda ka ettevõtte asutamisaasta vaatamine – Eestis on toimiv riiulifirmade äri ning soovi korral saab soetada lihtsalt endale meelepärase vanusega ettevõte. Meie soovitus on alati vaadata, kes on ettevõtte juhatuses ja milline on olnud nende isikute varasem käitumismuster.

Loe ka: „Tark müük ja taustakontroll – soovituslikud juhised ettevõtete hindamiseks müügiesindajatele ja krediidikontrolleritele”

Pidev seireInforegister NOW! teade - pankroti väljakuulutamise teade

Seniste kogemuste põhjal võime öelda, et vanad äripartnerid võivad olla riskikohaks – kui uute kontaktide puhul ollakse tähelepanelikumad ja ettevaatlikumad, siis pikaajalisemate koostööpartneritega ollakse paindlikumad, ei kontrollita ning tihti eiratakse ka ohumärke.

Et hoida olemasolevatel klientidel ja koostööpartneritel silma peal, soovitame kasutada Inforegistri seiret või Inforegister NOW! mobiilirakendust. Isegi paarikümne kliendi pidev taustakontroll on ebaratsionaalne ja ajakulukas. Meie seire Inforegistris ja mobiilirakenduses töötab nagu suitsuandur ja annab märku, kui on ohukoht – ettevõttel tekivad võlad või juhatuses/varades toimuvad muudatused.

Korralikud krediidilepingud

Kõige kindlam viis, et ennetada lepingute tühiseks tunnistamist või vaidlustes kaotajaks jäämist, on läbi mõelda vajalikud punktid ja fikseerida lepingus nii äriprotsessid kui ka vaidluste lahendamise kord. Samuti tuleb ise hoolsalt lepingutega tutvuda. Seminaril käis läbi arvamus, et kes neid lepinguid ikka loeb. Paraku on reaalsus, et lepingutega ei tutvuta piisavalt ja see annab võimaluse lisada lepingupunkte, mida hilisemalt võidakse pahatahtlikult kasutada.

Võlgnikega tegelemisel tagab edu järjepidevus ja lubadustest kinnipidamine

Suurim viga, mida krediidijuhtimises tehakse, on kaootiline tegevuskava, süsteemi puudumine ja reageerimine liiga hilja.

Iga ettevõte peaks läbi mõtlema krediidijärelevalve süsteemi (kes ning kunas võlgnikega tegeleb) ja seda järjepidevalt rakendama või lasta spetsialistidel läbi viia.

Meie oleme oma krediidijärelevalves juurutanud neljaastmelise süsteemi:

  • 1. nädal – meeldetuletus ja päring, kas arve on kätte saadud
  • 2. nädal – meeldetuletuskõne ja hoiatus, et arve mittetasumisel avalikustatakse nõue inforegister.ee lehel
  • 3. nädal – hoiatuse realiseerimine ja sellest teavitamine
  • 4. nädal – otsus, kas alustada inkassomenetlust ja kaaluda juriidilisi võimalusi.

Üks osa toimivast krediidijuhtimisest on nõuete analüüs, et selgitada välja, suurimad ohukohad ja võlgnevused, millega tuleb kohe tegeleda.

Kohtus tagavad edu tõendid ja hoolikalt valitud esindaja

Kohtulahendite osas on määrava tähtsusega tõendite kvaliteet, mistõttu suulised lepingud või tunnistajad pole nii head kui on kirjalikud kokkulepped ning tõendite kogumise võimalustele tuleks mõelda juba lepingut sõlmides.

Vaidluste tekkimisel tasub kaaluda vahekohtu võimalusi. Vahekohus ehk arbitraaž on alternatiivne vaidluste lahendamise vorm, kus vaidluse osapooled annavad oma seisukohad sõltumatule kolmandale osapoolele otsustamiseks.

Eristatakse alalisi ja kaasusepõhiseid (ad hoc) vahekohtuid, kus viimane, kaasusepõhine vahekohus, moodustatakse ühe kindla vaidlusküsimuse lahendamiseks. Kaasusepõhise vahekohtu otsus kuulub viivitamatule täitmisele peale selle kinnitamist riikliku kohtu poolt, alaliselt tegutseva vahekohtu otsus kuulub kohe viivitamatule täitmisele. Vahekohtu otsused on lõplikud ning ei kuulu edasikaebamisele, küll on aga võimalus need tühistada, kui vahekohtu kokkulepe otsuse teinud isiku teovõime on piiratud või kui suudetakse tõestada menetlusrikkumine.

Vahekohtus võib olla üks kuni mitu kohtunikku, nende arv ja isikud lepitakse omavahel kokku. Vahekohus teeb otsuse kirjalikult ja vahekohtunik kirjutab otsusele alla. Otsuses tuleb märkida selle tegemise kuupäev ja vahekohtumenetluskoht.

Vahekohtu eelised on konfidentsiaalsus (menetlused on kinnised), otsuse lõplikkus ja menetluse kiirus. Eeliseks on ka asjaolu, et otsuse tegijaks võib määrata vastava ala eksperdi.

Vaidluste lahendamise vahekohtus võib eelnevalt kokkuleppida ja krediidilepingusse sisse kirjutada. Eestis on tunnustatuim ja vanim Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja arbitaažkohus, millele lisaks võiks välja tuua Notarite Koja vahekohtu ja MTÜ Eesti Vahekohus.

Kui soovid rohkem teada saada meie krediidijärelevalve võimalustest, vahekohtu menetlustest või saada nõu üldises krediidijuhtimises, võta ühendust Inforegistri emafirma Kreedixiga.

FacebookLinkedInTwitterGoogle+

Loe järgmisena